Suur-metsaherilane
Suur-metsaherilane on suur herilane, kelle tagakehal on kollased ja mustad triibud ning läikival mustal keskkehal neli kollast täppi. Ta ehitab ümmarguse paberpesa, mis ripub põõsastes ja puudel. Tema kuningannad on nii suured ja punakad, et inimesed peavad neid sageli vapsikuteks.

Kui suur ta on?
Kui pikk ta on?
Kui suur on Suur-metsaherilane SINUGA võrreldes?
Lihtsalt matemaatika sinu brauseris. Midagi ei salvestata ega saadeta kuhugi.
Kui kiire ta on?
Lõbusad faktid
Ta teeb oma pesa paberist. Paber tuleb puidust, mida herilased läbi närivad.
Pesa võib olla 12 kuni 23 sentimeetrit lai ja ripub 1 kuni 5 meetri kõrgusel maast.
Kevadel alustab kuninganna pesa üksinda ja kasvatab esimesed 10 töölist ise üles.
Terve pesa elab ainult umbes kolm kuud, maist augusti lõpuni.
Suurbritanniasse jõudis ta esimest korda 1980. aastal.
Kõige sagedamad küsimused: Suur-metsaherilane
?Mida ta sööb?
Täiskasvanud joovad nektarit ja toidavad oma beebisid putukatega.
?Kas ta on vapsik?
Ei, aga tema suuri punakaid kuningannasid peetakse sageli vapsikuteks.
Mutukatundjatele
- Teaduslik nimi
- Dolichovespula media
- Nime andis
- Retzius, 1783
- Rühm
- Herilased ja vapsikud
- Sugukond
- Vespidae
- Liigitus
- Insecta > Hymenoptera > Vespidae
- Maailmajaod
- Euroopa, Aasia
Kust faktid pärinevad
- Median wasp (Wikipedia, CC BY-SA 4.0): milline ta välja näeb, kus ta elab, mida ta sööb, suurused ja lõbusad faktid, lihtsate sõnadega ümber jutustatud.
- Picture by Carsten Steger. CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons. The round sticker of this bug is cut from the same picture.
Kui me millegagi eksisime, siis vabandust, me oleme mutukafännid, mitte teadusajakiri. Kirjuta meile aadressil [email protected] ja me parandame vea ära.