Muuseuminäkk
Muuseuminäkk on pisike ümmargune mardikas, kelle tumedatel kattetiibadel on erksad täpid. Täiskasvanud mardikas elab õues lillede peal. Pahandusi teevad tema karvased väikesed vastsed: nad näksivad kuiva nahka ja karva, isegi muuseumide topistel.

Kui suur ta on?
Kui pikk ta on?
Kui suur on Muuseuminäkk SINUGA võrreldes?
Lihtsalt matemaatika sinu brauseris. Midagi ei salvestata ega saadeta kuhugi.
Kui kiire ta on?
Lõbusad faktid
Tema vastsed võivad muuseumides rikkuda topitud jääkarusid ja suuri kasse. Sellest ta oma nime saigi.
Vastne on kollakas ja karvane ning ainult umbes 4,5 millimeetrit pikk.
Täiskasvanud mardikas elab ainult ühe või kaks nädalat.
Ema muneb umbes nelikümmend muna peidetud kohtadesse, näiteks vaipadesse, põrandapragudesse või villa sisse, et beebidel oleks süüa.
Kõige sagedamad küsimused: Muuseuminäkk
?Miks teda muuseuminäkiks kutsutakse?
Sest tema vastsed söövad muuseumides topiste nahka ja karva.
?Kas muuseuminäkk on kahjulik?
Inimestele mitte, aga tema vastsed võivad rikkuda villa, karusnahka ja muuseumikogusid.
?Kui suur on muuseuminäkk?
Ainult 2 kuni 4 millimeetrit, umbes seesamiseemne suurune.
Mutukatundjatele
- Teaduslik nimi
- Anthrenus museorum
- Rühm
- Mardikad
- Sugukond
- Dermestidae
- Liigitus
- Insecta > Coleoptera > Dermestidae
- Maailmajaod
- Euroopa, Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Austraalia ja Okeaania
Kust faktid pärinevad
- Anthrenus museorum (Wikipedia, CC BY-SA 4.0): milline ta välja näeb, kus ta elab, mida ta sööb, suurused ja lõbusad faktid, lihtsate sõnadega ümber jutustatud.
- Picture by URSchmidt. CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons. The round sticker of this bug is cut from the same picture.
Kui me millegagi eksisime, siis vabandust, me oleme mutukafännid, mitte teadusajakiri. Kirjuta meile aadressil [email protected] ja me parandame vea ära.