Suur-haavapoi
Suur-haavapoi on ümmargune nagu lepatriinu, erkpunaste kattetiibade ja musta peaga. Aga täppe tal ei ole, ainult väike must laik tiibade alguses. Ta elab haabadel, paplitel ja pajudel ning näsib nende noori lehti.

Kui suur ta on?
Kui pikk ta on?
Kui suur on Suur-haavapoi SINUGA võrreldes?
Lihtsalt matemaatika sinu brauseris. Midagi ei salvestata ega saadeta kuhugi.
Kui kiire ta on?
Lõbusad faktid
Ohu korral eritab ta punast haisvat vedelikku, mis on tehtud pajulehtede ravimilaadsest ainest.
Tema vastsed on valged või helehallid mustade täppidega.
Talve veedab ta puukoore ja varisenud lehtede all ning ärkab umbes aprillis.
Kui neid on palju, võivad nad süüa nii palju lehti, et noored haavad ja paplid ei kasva enam hästi.
Isased võitlevad teiste isastega lõugadega, et emast endale saada.
Kõige sagedamad küsimused: Suur-haavapoi
?Kas suur-haavapoi on lepatriinu?
Ei ole. Ta on natuke punase lepatriinu moodi, aga ta on täppideta lehemardikas, kes sööb lehti.
?Mida suur-haavapoi sööb?
Haabade, paplite ja pajude noori lehti.
?Kui suur on suur-haavapoi?
Umbes 9 kuni 13 millimeetrit pikk. Emased on natuke suuremad.
Mutukatundjatele
- Teaduslik nimi
- Chrysomela populi
- Nime andis
- Linnaeus, 1758
- Rühm
- Mardikad
- Sugukond
- Chrysomelidae
- Liigitus
- Insecta > Coleoptera > Chrysomelidae
- Maailmajaod
- Euroopa, Aasia
- Tuntud ka kui
- Poplar leaf beetle
Kust faktid pärinevad
- Chrysomela populi (Wikipedia, CC BY-SA 4.0): milline ta välja näeb, kus ta elab, mida ta sööb, suurused ja lõbusad faktid, lihtsate sõnadega ümber jutustatud.
- Picture by Hectonichus. CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons. The round sticker of this bug is cut from the same picture.
Kui me millegagi eksisime, siis vabandust, me oleme mutukafännid, mitte teadusajakiri. Kirjuta meile aadressil [email protected] ja me parandame vea ära.